Kehv õpetamine
Original on http://www.alfiekohn.org/teaching/edweek/poor.htm
"Copyright 2011 by Alfie Kohn. Reprinted from Education Week and translated by [your name] with the author's permission. For more on this topic, please see www.alfiekohn.org."
HARIDUS WEEK
27. aprill 2011
Kehv Teaching vaestele lastele
nime Reform
[See on veidi laiendatud versioon avaldatud artikkel.]
Armastan neid või vihkan neid ettepanekuid ühiselt tuntud koolireformi enamasti ülevalt-alla poliitika: suunata riigi raha kvaasi-erasektori harta koolid, pit riike üksteise vastu võidu föderaalse haridus dollarit, premeerima kui test hinded tõusevad, tule õpetajate või sulgeda koole, kui nad dont.
Poliitikakujundajatele ja üldsusele on maksnud palju vähem tähelepanu, mis juhtub sees klassiruumid - andmed õppimise ja õpetamise - eriti madala sissetulekuga eeslinnades. News siin on hoida juba mõnda aega, kuid valusalt irooniline twist, asjad tunduvad muutuvat üha tõsisemaks otsese tulemusena reformi strateegiatest, mille Bushi administratsioon, siis intensiivistunud alla President Obama ja cheered ettevõtete juhid ja ajakirjanikud.
In artikkel avaldati Phi Delta Kappan juba aastal 1991, Martin Haberman, professor Ülikooli Wisconsin, mõtles välja fraasi pedagoogika vaesus. põhjal oma märkused tuhandetes linnades klassiruumides, Haberman kirjeldatud rangelt kontrollitud rutiinne, kus õpetajad loobuda ja siis test õpilastega, faktilist teavet; määrata seatwork ja karistada mittevastavused. On raviskeemi, ütles ta, kus õppijad saavad õnnestuda ilma olles kas seotud või läbimõeldud - ja see on tunduvalt erinev alates küsitlemise, avastades, väites, ja koostöö, mis on rohkem levinud (kuigi sugugi universaalne) õpilaste seas linnalähi-ja erakoolid.
Nüüd, kaks aastakümmet hiljem, Haberman teatab, et liiga direktiivi meelinüristav anti-intellektuaalne tegevus, mis pass õpetamiseks kõige linna koolides mitte ainult jäävad mündi realm kuid on muutunud kuldseks standardiks. See s kuidas sa oled pidanud õpetama lastele värvi.
Varem sel aastal, Natalie Hopkinson, African American kirjanik, pane see sel moel artiklis nimetatakse McEducation of Negro: In the name of reform haridus - need "jättes" linna lapsed, anyway - tähendab õppimist eeskirjad ja järgmistes suundades. Ole kriitiline mõtlemine. Mitte loovust. See, kuidas õigesti kõrvaldada kolm neljast mullid.
Need, kes nõuavad, et me lõpetame saavutus lõhe üldiselt keskenduda ainult tulemusi, mis praktikas viitab ainult skooriga. Kvaliteetne juhendamine on määratletud kui mis iganes tõstab need hinded. Aga kui õpetamise strateegiad on lugeda, seal on lai kokkuleppe (uuesti hulgas noneducators) umbes milline on sobiv õpetust kesklinnas.
Õppekava koosneb paljudest eraldi oskused, rohkem töölehti kui reaalne raamatuid, rohkem pähe praktikas kui uurimine ideid, rohkem memorization (mõnikord aitasid chanting ja plaksutamine) kui mõtlemist. Raamatutes nagu häbi Nation, Jonathan Kozol teine sage külaline linna koolid, kirjeldab mehaaniline, just tempo protsess puurimiseks must ja Latino laste sundmõtteliselt loetletud osakesed amputeeriti oskus seostada tulemas riigieksamid.
Mitte ainult õpetamise kirjutasid, õpilaste kohustatud vastama faktidel põhinevat küsimustele käsk, kuid süsteem peaaegu militaristliku käitumise kontroll on ühine, avaliku alanduse eest mittevastavuse ja array hüved kuuletumise mis manab märgiks majanduse programmid arenenud vanglates ja psühhiaatriahaiglates.
Deborah Meier, õpetaja ja autor, kes on asutanud erakorralise kooli New Yorgis ja Boston, viitab sellele, et idee kool on radikaalselt erinevad tähendused keskklassi lapsed, kes on eeldatavasti arvamusi, ja vaesed lapsed, kes peaksid tegema seda, mida theyre rääkinud. koolid heal järjel on umbes uurimine ja valikute osas; koolid vaeste on umbes puurid ja järgimist. kahte tüüpi institutsioonid vaevalt olla mingit seost omavahel ütleb ta.
Lisab Kozol: lapsed äärelinnas õppida mõtlema ja küsitleb reaalsus, samas sise-linna lapsed on koolitatud nonreflective nõusolekut. (Work hard, kena olla.) Ühel linna koolides külastas ta, õpetaja ütles talle, kui oleksid olemas keskklassi valge lapsed siin, vanemad mässuliste sel õppekava ja lõpetage see külm.
Hulgas teadusuuringuid, mis on kinnitanud, et erinevus on kahe uuringu andmete põhjal perioodiliselt National hindamine Educational Progress. Üks leidis, et must lapsed on palju tõenäolisem, kui valge lapsi õpetasid töövihikuid või töölehti igapäevaselt. Teistele selgus rassiline erinevus, kuidas arvuteid kasutada juhendamise, aafrika ameeriklased enamasti saada drill ja praktika harjutusi (mis uuring leidis ka, seostatakse halvema tulemused).
Veel üks uuring, mille teadustöötaja Michigan State University, avastati, et õpilased jõukamad eeslinnades anti rohkem valikuvõimalusi oma lugemist, rohkem võimalusi rääkida üksteisega umbes raamatuid, võimalus analüüsida ja kirjutada luuletusi ja õppida oskusi kontekstis tõeline kirjandus.
Noh enne tema lühikese ametiaja viimase aasta New Kampsunid volinik hariduse, Bret Schundler väljendanud märkimisväärset entusiasmi umbes mingi õpetus, et toimub pidev drill ja korduvust ja doesnt lubage lastel ei vastata. Selline lähenemine toob palju lisaväärtust meie lastele, ta vaimustunud. Meie lapsed? Kas see tähendab, et ta saadaks oma lapsed sellist kooli? Muidugi mitte. Need koolid on parim teatud lapsed, ta selgitatud.
Tulemuseks on, et mõned lapsed jäävad kaugemale ja kaugemale maha. Rikkad saavad rikkamaks, samas kui kehv saada töölehed.
Et olla kindel, et vahe ei ole täielikult tingitud kuidas lapsed on õpetatud. Nagu majandusteadlane Richard Rothstein tuletab meile meelde, kõik kooliga seotud muutujate kombineeritud saab seletada ainult umbes üks kolmandik muutus õpilase saavutus. Samamoodi, kui sa vaatad lähemalt nende rahvusvaheliste test võrdlusi, mis väidetavalt leida USA trailing, selgub, et sotsiaalmajanduslikud tegurid suuresti süüdi. Meie jõukamad õpilastele väga hästi võrreldes teiste riikidega, meie vaesematele üliõpilastele ei ole. Ja meil on rohkem vaesed lapsed, kui neil teised arenenud riigid.
Mis iganes ulatuses haridust ei asja, kuigi, pedagoogika vaesuslõksu sattumise need, kelle suhtes ta. Probleemiks ei ole, et nende haridus puudub rangus - tegelikult ühe mõtlemisega keskenduda tõstes on olnud enamasti suruda rohkem madala sissetulekuga noored koolist välja - aga, et tal puudub sügavus ja tähtsus ja võimet tegutseda students.As Deborah Stipek, dekaan Stanfords School of Education, kui kommenteeris drill-ja oskus õpe ei kuidas keskklassi lapsed said oma serv, nii et miks kasutada strateegia, mis aitab halva lapsed jõuda, et ei aidanud keskklassi lapsed kõigepealt?
Põhimõtteliselt sama punkt on valmistanud üks haridus-ekspert teise järel, sealhulgas kaks tuntud afroameeriklaste valdkonnas: Linda Darling-Hammond (kes märkis, et kõige kahjulik [õpetus] lähenemisviisid on jõustada kõige jäigalt koolides teenindavad kõige ebasoodsamas olukorras üliõpilased) ning Claude Steele (oskused keskendunud parandusmeetmeid educationvirtually garantii [s] püsimine rassi lõhe).
Selle asemel vaatad pedagoogika vaesust häbi, kuid paljud charter koolid eestvedajaks uus reformijad on keskendunud täiustada ja intensiivistada meetodid, et hoida laste ülesanne ja sundida neid järgima juhiseid. (Huvitav, nende porgand ja präänikut meetodeid peegel, mida kasutavad poliitikakujundajad kontrolli õpetajatega.) kobarad innukas, enamasti valge, üliõpilaste kutsutakse langeda eest paar aastat laenata oma energia sellele kahtlane ettevõte.
Kas rassismi süüdistada siin - või ehk biheiviorism? Või võiks see olla, et keskmes, ettevõtte versiooni koolireformi ei olnud kunagi mõeldud edendama mõtlemist - rääkimata huvi õppimise vastu - kuid ainult parandada test tulemusi? See surve on kõige suurem sisemine linnades, kus skoorid on madalaim. Ja pedagoogika vaesus võib mõnikord tööd, et tõsta need hinded, mis muudab kõik õnnelikud ja valmis selle eest tasu õpetajatele.
Kahjuks see tulemus on sageli arvelt tõeline õppimine, sorteerida, et rohkem olevatel õpilastel nautida, sest katsed mõõta millistes küsimustes vähemalt. Seega, selle võimalik vastutus liikumist samaaegselt kitsa test-skoor lõhe ja laiendada õppe lõhe.
Mis teha? Lühiajalises perspektiivis Deborah Meier on ilmselt õigus, kui ta sõnavõtuga, ainult salaja mässumeelne õpetajad on kunagi teinud õige meie kõige ebasoodsamas olukorras lapsed. Selleks õigus nende poolt avatud, oleksime vaja struktuurimuudatusi, et kõige paremini selline õpetamine kättesaadavaks lapsed, kes seda kõige rohkem vajavad.
Ja me teame, et see saab töö -, mis tähendab, pedagoogika vaesus ei ole whats parim halb. Theres palju pretsedendi. kolmeaastase uuringu (väljaandja US Department of Education) 140 elementaarne klassiruumid, kus on suur vaesed lapsed leiti, et õpilastele, kelle õpetajad rõhutasid tähenduse ja mõistmise palju edukam kui need, kellele põhi-oskuste juhendamine. teadlased sõlmitud otsustavalt tagasilükkamise põhikooli laste vaesus... [Et] rõhutatakse põhioskused, järjestikune õppekava ja range kontrolli korraldus õpetaja.
Märkimisväärseid tulemusi madala sissetulekuga igas vanuses õpilastele on leitud ka koos Reggio Emilia mudeli varases lapsepõlves, tulemuslikkuse hindamise gümnaasiumid New York, ja Big Picture kooli üle riigi. Kõik need start õpilaste huvide ja küsimustele; õppimine on korraldatud ümber reaalse elu probleeme ja projekte. Exploration on nii aktiivne ja interaktiivne, peegeldades lihtne tõde, et lapsed õpivad, kuidas teha häid otsuseid tehes otsuseid, mitte järgmist suundades. Lõpuks edu üle otsustavad autentsed näitajad mõtlemine ja motivatsioon, mitte valikvastustega teste.
Selle viimase punkti osas on kriitiline. standardiseeritud eksamid teenima enamasti teha kohutav õpetamis ilmuma edukas. Niikaua kui nad jäävad meie peamine viis hindamiseks, me ei pruugi kunagi näha tõeline koolireformi - ainult intensiivistamist traditsioone, koos väga halvim reserveeritud ebasoodsas olukorras.
Briti õpetaja nimega David Gribble oli kord rääkides kasuks millist haridust kiitusega laste huve ja aitab neil mõelda sügavalt selle üle küsimused, mis asi. Muidugi, lisas ta, et mingisugune haridus sobib jõukad lastele. ebasoodsas olukorras lastele, teiselt poolt, on küll... hädavajalik.